Epifenomenalism

Epifenomenalism on filosoofias seisukoht, mille kohaselt on olemas epifenomenid – entiteedid, mis on küll põhjustatud, kuid millel pole tagajärgi (või pole füüsilisi tagajärgi).

Tavaliselt räägitakse epifenomenalismist analüütilise vaimufilosoofia kontekstis. Sel juhul mõistetakse epifenomenalismi all seisukohta, et kõik vaimuseisundid või vaimusündmused või osa neist on epifenomenid ning vaimul puudub põhjuslik mõju kehale ja ülejäänud füüsilisele maailmale: vaimuseisundeid põhjustavad küll füüsilised seisundid, mitte aga ümberpöördult. Käitumist põhjustavad lihaste kokkutõmbed närviimpulsside toimel; vaimusündmustel ei ole selles protsessis mitte mingisugust kausaalset rolli.

Kui epifenomenideks kuulutatakse ainult osa vaimunähtustest, siis sageli need, mis on teaduslikult raskesti seletatavad, näiteks kvaalid. Nõnda teeb näiteks Frank Jackson on artiklis "Epifenomenilised kvaalid". Epifenomenalismil propositsiooniliste hoiakute suhtes ja epifenomenalismil kvaalide suhtes on erinev sisu ja nende kasuks tuuakse erinevaid argumente. Kahte tüüpi epifenomenalismi ühendav lüli on minu uskumus, et mul on need kvaalid, mis mul on. Epifenomenalism ei luba korraga väita, et minu kvaal põhjustab seda minu uskumust ning et sellel minu uskumusel on füüsilisi tagajärgi.

Mõnes epifenomenalismi variandis eitatakse täielikult või osaliselt ka vaimunähtuste omavahelist kausaalset mõju.

19. sajandil oli epifenomenalismi taustaks substantsidualism, tänapäeval põhiliselt vaimu identsusteooria ja omadusdualism. Brian McLaughlin (1989) eristab Charlie Dunbar Broadi eeskujul dualismist lähtuvat sündmusepifenomenalismi ehk eksemplariepifenomenalismi, mille kohaselt konkreetsed füüsilised sündmused on põhjused, vaimusündmused aga mitte, ning vaimu identsusteooriast lähtuvat omadusepifenomenalismi ehk tüübiepifenomenalismi, mille kohaselt sündmused on põhjuseks oma füüsiliste omaduste tõttu, mitte aga oma mentaalsete omaduste tõttu. Omadusepifenomenalism ei eita vaimusündmuste põhjuslikku tegusust, kuid väidab, et neil on see üksnes füüsiliste omaduste tõttu.

Epifenomenalism tervikuna on katse ühitada naturalistlikku maailmapilti intuitsiooniga, et teadvus on füüsilisest maailmast äärmiselt erinev.

Valdav on hoiak, mille kohaselt epifenomenalismi tuleb vältida.